Laenud GDPR

Laenud

Panganduses ja majandussektoris mõistetakse laenu all tegevust, kus pank või finantsasutus laenab raha üksikisikule, ettevõttele või organisatsioonile. Laenu saaja (i.e laenuvõtja) on kohustatud maksma intressi ja on nii kaua võlgnik kui laen on tagasi makstud koos intressi ja muude laenuepingus ette nähtud kuludega.

Laenuandja, näiteks pank, kohta öeldakse juriidiliselt võlausaldaja. Inimene, kes võtab laenu, on võlgnik. Võlgnik on juriidiline termin, sest laenu võttes on ta nii kaua võlgu, kui laen on tagasi makstud. Ehk inimene ei pruugi hädas olla laenu tagasi maksetega, aga tehniliselt on korrektne termin siiski võlgnik.

Dokument, milles kajastakse laenu, on laenuleping. Laenulepingus on märgitud võlausaldaja (laenuandja) ja võlgnik (laenusaaja), laenusumma suurus, intressimäär ja laenu tagastamise kuupäev. Sõltuvalt laenuliigist võib laenulepingus olla märgitud ka tagatiseks olev asi ja tagatise andmed.

Laenata saab lisaks rahale ka kõiki muid füüsilisi asju. Raha laenamine on üks põhilisi majandustegevusi, millega finantsasutused (pangad) ja krediidiettevõtted (väiksed laenukontorid) igapäevaselt tegelevad.

Sissemakse: Sissemakse (või deposiit) on esimene makse, mis tuleb sooritada, et tehing jõustuks ja laen oleks võimalik tagasi maksta. Sissemakse summa on levinud kodulaenude ja liisingute puhul, mitte niivõrd tarbimislaenude (tagatiseta laen) sfääris.

Osamakse: Regulaarsed, igakuised osamaksed, mille kaudu laenusaaja maksab laenu tagasi.

Intress: Laenu väljastamise eest ja raja laenaja kätte mingiks perioodiks andmise eest küsitakse tasu. Seda tasu nimetatakse intressitasuks ja seda arvutatakse intressimäära abil.

Tagatisega Laen

Tagatisega laen on krediidiliik, mille puhul laenusaaja tagab laenu tagatisega. Tagatiseks võib olla maja, kinniasi, kinnisvara või auto.

Tagatisega laen on ka eluasemelaen. Eluasemelaen (kodulaen) on väga levinud laen, mille sihtotstarbe on osta kinnisasi või kinnisvara. Kodulaenu puhul on tagatiseks ostetav kinnisasi või kinnisvara, mille kohta käivad asjaõigused laenuusaldaja kasuks. Näiteks kui laenusaaja ei suuda laenu õigeaegselt tagasi maksta, siis laenuusaldajal (pangal) on õigus kinniasi müüa ja saadud raha eest katta varem välja antud laen.

Ka autolaen võib olla tagatisega laen, aga autolaenu puhul on laenuperiood kordades lühem kui eluasemelaenu puhul. Autolaen on tavaliselt sama pikk kui on auto uuena säilivus aeg. Selleks on kuni 4-5 aastat. Autolaene ülesehituselt on kahte liiki. Otsene autolaen ja kaudne autolaen. Otsese autolaenu puhul pank laenab raha otse auto omanikule. Kaudse autolaenu puhul (liising), on auto müüja kolmandaks osapooleks panga ja auto osta juures. Seega tekib kolmnurk suhe: auto ostja (näiteks sina), pank (näiteks LHV Pank), auto müüja (näiteks Silberauto).

Tagatisega laenud on üldiselt madalama intressiga kui tagamata laenud.

Tagatiseta Laenud

Ilma tagatiseta laenud on rahalised laenud, mille puhul laenusaaja ei kasuta tagatist laenu saamiseks. Tagatiseta laene pakuvad pakuvad ja krediidiandjad. Tagatise laenud kannavad erinevaid nimetusi ja neid on palju.

Tagatiseta laenud:

Tagatiseta laenude intressimäär varieerub palju erinevate lanuandjate ja laenusaajate vahel. Peaaegu alati on tagatiseta laenud kõrgema intressimääraga kui tagatiseta laenud, sest kui laenusaaja jääb hätta laenu tagasi maksmisega, siis pole laenuusaldajal otseseid võimalusi laenu tagasi saada ning ta kannab suuremat riski võlgnikult (laenuusaldaja) kokkulepitud summa õigel ajal tagasi saada.

Tagatise puudumisest ongi tingitud kõrgem risk ja riskide hajutamiseks on tagatiseta laenud (ja eriti tarbimislaenud) kõrgema intressimääraga. Tagatiseta laenu tagasi saamiseks peab võlausaldaja (laenuandja) minema kohtusse võlgniku vastu, saama kohtult kinnituse lepingu rikkumise kohta ja seejärel nõudma laenusaajalt laenu välja. Seejärel võidakse kohtu kaudu võlausaldaja varad müüa, et rahuldada laenatud summa kuigi kui laenuvõtjal oli varasemalt tagatisega laene, siis tagatiseta laenude võlausaldajad saavad võlgniku varast enne oma osa tagasi kui ilma tagatiseta laenude võlausaldajad.

Sellest ka kinnitus suurema riski kohta, laenuandjad ei pruugigi laenatud raha tagasi seeda ja varakult selle vältimiseks ongi tarbimislaenudel kõrgemad intressid (võrreldes tagatisega laenuga).

Eestis kohaldatakse tagatiseta laenudele võlaõigusseaduse tarbijakrediidilepingu sätteid.

Laenumakse (Osamakse)

Enim levinud laenumakse viis on kogu laen tagasi maksta võrdsete kuumaksete kaupa. Nagu järelmaks. Laenu tagasimakse arvutamise valem: P= L.

Röövellik Laenamine

Üks sagedasemaid probleeme laenamise juures on röövellike intressidega väljastatud laenud. Seda olid eriti tunda 2010. aastate kandis, kui SMS-laenud olid intressidega 100-300%. Levinud on ka laenajate poolne laenu kuritarvitamine, kus võetakse laenu kellegi teise nimele või võetakse laenu teades, et ei suudeta või kavatseta laenu korrektselt tagasi maksta.

0% Laenud

Null (0) protsendiga laenud ja 0-protsendiga finantseerimine on turundusstrateegia, mida kasutatakse kiirlaenude, väikelaenude, autolaenude, kinnisvaralaenude ja krediitkaartide reklaamimisel.

Laenusaaja jaoks on tegu eriliselt soodsa pakkumisega, sest laenuperioodi eest ei võeta intressi. Küll aga lisanduvad sellistele laenudele lisatasud ja lisatingimused.

Null protsendiga laenu idee peitub selles, et tasu laenu kasutamise eest (intress) on vaid 0%. Eluliselt tähendaks see olukorda, kus võtad head sõbralt laenu, aga sõber sult laenu eest tasu ei küsi. Näiteks kui laenad 300 eurot, siis maksad tagasi samuti 300 eurot. Selline oleks laenamine 0 protsendiga parimas tähenduses ja vormis. Tegelikkuses on 0-protsendiga laenudel hoopis teistsugune tagamõte.

Null protsendiga laenude puhul ei maksta laenusaaja otse laenu kasutamise eest, sest intressimäär puudub, vaid sellisel juhul maksab laenusaaja kaudselt kõrval- ja lisatasude kaudu.

Erinevaid tasusid, mis käivad kaasas null protsendiline laenuga, on palju. Mõned näited nendest on laenu ettevalmistamise tasu ja sissemakse tasu (mis arvutatakse laenusummast maha). Kaudsed tasud saavad olla ka lepingutasu, haldustasu ja laenu väljamaksetasu.

Näide 0% laenust: Laenaja laenab 0% intressimääraga 1000 eurot 6 kuuks, makstes lepingutasu 50 eurot ja sooritades esimese kuu laenumakse. Sellisel juhul saame tasud kokku liita ja mõõta neid intressimääraga, saades tulemuseks 12.48%. Sellest tulenevalt, ei vasta 0% intressimääraga laen tegelikkusele, sest laenaja peab siiski maksma tavalise intressimääraga võrdväärse summa.

Paljud keskpangad on avalikult pööranud tähelepaenu 0% laenude keelamisele, sest tarbijat on sellised reklaamid ja laenud eksitavad. Euroopa Liidus on 0% laenude vastu võitlemiseks krediidi kulukuse määr, mis võimaldab isegi 0% laenu puhul näidata adekvaatset maksumust.

Krediidi kulukuse määra kasutamise kohustus on Eestis reguleeritud ka reklaamiseaduses, mis tähendab seda, et laenu võib 0-protsendilise intressiga reklaamida, aga tegelik maksumus (koos lisa-, kõrval- ja kaudsete tasudega) tuleb samuti koos krediidi kulukuse määraga välja tuua.

Sisuline probleem aga seisneb selles, et paljud laenuvõtjad vaatavad ainult intressimäära laenu valimisel ja krediidi kulukuse määrale tähelepanu ei pööra. Võrreldes intressiga on krediidi kulukuse määr väga uus lahendus ja tarbijad pole sellest piisavalt teadlikud.

Reaalselt oleks 0-protsendiga laenud võimalik ainult eluaseme- ja kodulaenude puhul, sest nende laenude intress on vaid 1-3%.

0-protsendiga laenude kohta ütleme nii palju, et kui pakkumine tundub liiga hea, siis ei tasu seda uskuda.

Intress

Intress on tasu, mida väljastatud raha (ehk laenu) eest küsitakse. Intressi võib arvutada mitmet erinevat moodi. Levinumad summad, millelt laenude puhul intressi arvutatakse on kogu laenusumma või laenujääk.

Parimad Laenud

Parimad tagatiseta ja tagatisega laenud leiad A&O Laenud lehelt.

Hetkel leiad siit teoreetilise info laenude kohta. Õige pea täiendame seda lehte parimate laenudega.